27 veebruar, 2018

Ootuste madalal hoidmisest

Laulsin täna Oscarile "Rongisõitu". Imestasin veel, et maru hästi olid sõnad meeles. Hiljem selgus, et kiisud, notsud ja kitsed polnudki tegelikult ühes salmis koos, aga Oscar sellest ei hoolinud. Jõudsin siis sinna, kus keegi läks Türile, külla Jürile (mul olid kiisud, kutsud, notsud selle aja peale juba ära olnud, nii et laul peaaegu läbi) kui jäin korraga mõtlema, et oot... mis lõpus sai, kas tõesti oli avarii?

Guugeldasin ja no oligi! Loomad kõik kraavis, keeled väljas, sabad seljas, ei saanud Torilasse ega Porilasse. Happy end ei ole Eesti lastelauludes just tingimata teemaks.

"Karumõmmi unelaul" on kah selline tore - esiteks seetõttu, et algab kohe nutmisega. Aga eks beebid nutavadki palju, see on okei. Kussutad siis rahulikult mõmm-mõmm-mõmm-mõmm... laps hakkab juba tasakesi ära vajuma... kui algab teine salm:

"SUMM SUMM SUMM SUMM, LENDAB MESIMUMM!!!"


"Oled väike rumal karujõmm!"

Matt rääkis, kuidas siin olevat suureks probleemiks, et lastele räägitakse maast-madalast kui ilusad, targad ja osavad nad on ning kuidas neist võib suureks kasvades ükskõik kes saada, kasvõi kosmonaut! Ainult et siis nad kasvavadki suureks ja saavad aru, et sugugi mitte kõik inimesed ei arva, et nad ilusad-targad-osavad on, sest teisedki kasvasid teadmisega, et just nemad ise seda on. Seejärel selgub, et kosmonaudiks ka enne ei saa kui koolid läbitud, selle kõrvalt suvalisi tööotsi tehtud ja paari juhusliku tüübiga odavat üürikat jagatud. Ja seda kõike on kuidagi nii palju, et kindlam on vanematekodust üldse mitte välja kolida. Siin on vanematel tavaliselt nii suured kodud, et otseselt kellelegi jalgu ei jää kui kolmekümnesena seal ikka vaikselt edasi tiksud. Vähemalt pesevad sokid ennast ise puhtaks ja külmkapis on maagilisel kombel alati süüa.

Mina naersin ja ütlesin, et nõukaaegse lapsena mul selliseid probleeme ei ole. Mulle öeldi, et naudi lapsepõlve, kuniks saad, edasi on elu lõpuni töörügamine, maksud ja miljon muud muret. Ainult, et siis ma kasvasingi suureks ja avastasin, et täiskasvanu olla on täitsa tore! Iga kell võib jäätist osta, õhtul ei pea vara magama minema ja kui tööpäev läbi, ongi see läbi, mitte ei alga tundidepikkune ninapidi õpikutes-vihikutes istumine.

Lihtsalt ootused tuleb madalad hoida! Ära räägi lapsele, et temast võib kasvõi kosmonaut saada.


* Pille kommentaar on lihtsalt nii hea, et kopeerin selle siia ka: "Minul tekkis millalgi Kauri beebiajal, nii kolm-neli aastat tagasi komme talle "Uhti-uhti uhkesti" laulda. No näiteks hammaste pesemise jms tegevuste ajal, et ta tähelepanu tegevuselt endalt kõrvale juhtuida. Ja alles nüüd millalgi ehk mõned kuud tagasi Lilile sedasama laulu ümisedes hakkasin mõtlema, et oot-oot-oot - nad upuvad ära ju seal lõpus ja see, kes ei upu, naerab kaldal... whyyyyy? :D"

11 kommentaari:

  1. Eks sellega on nii ja naa. Tõde on kuskil vahepeal.

    VastaKustuta
  2. Hehe, tõsilugu! Mina pean tunnistama, et jõudsin suureks kasvada ja hunniku kohustusi endale kaela hankida enne, kui aru sain, et tegelikult oleks võinud täiskasvanu vaba põlve nautida :D
    Nüüd õpin vabadust ja iseseisvust pigem oma teismelise eeskujust.

    Muide, selle Karumõmmi-lauluga oli meil täitsa jama, kui lapsed väikesed olid! Üks võttis juba päris noorena selle ikka väga hinge, et "mismõttes RUMAL?! sellega te küll last ei INNUSTA ega oma armastust ei näita!" :D
    Ega laps rumal ole jah, nii et sellest peale hakkasin alati laulma "...oled väike NUNNU karujõmm!...". See sobis väga hästi, aga laps ise ei kaotanud kunagi valvsust, ja kuulatas hoolega, et ma ometi enam mõmmikut rumalaks ei laulaks, veel puberteedieaski mäletab :D

    VastaKustuta
  3. Anonüümne27/2/18 22:32

    Ma laulan sama laulu lapsele ja laulan, et "armas" karujõmm. Endal ka parem laulda. Muide, nii väikesed seda summ-summ sagedust üldse ei kuulegi veel, alles hiljem hakkavad kõrgemaid sagedusi kuulma

    VastaKustuta
  4. Minul tekkis millalgi Kauri beebiajal, nii kolm-neli aastat tagasi komme talle "Uhti-uhti uhkesti" laulda. No näiteks hammaste pesemise jms tegevuste ajal, et ta tähelepanu tegevuselt endalt kõrvale juhtida. Ja alles nüüd millalgi, ehk mõned kuud tagasi Lilile seda sama laulu ümisedes hakkasin mõtlema, et oot-oot-oot - nad upuvad ära ju seal lõpus ja see, kes ei upu, naerab kaldal...whyyyyy? :D

    VastaKustuta
  5. Anonüümne28/2/18 07:32

    Ma laulan ka seda karumõmmi unelaulu vahepeal ja muutsin laulu selliseks: mõmm-mõmm, mõmm, mõmm, laulab karujõmm, laulan ise ää-ää magama siis jää-ään, siis mu memm toob maasikaid, siis mu taat toob vaarikaid, mõmm-mõmmmõm-mõmm, laulab karujõmm :)
    ja kui on pikemalt vaja, siis seda summ-summ osa laulan sedasi häääästi aeglaselt ja madalalt ja uniselt: summmmmm-suuuummm, leeeendaaaaaab mesimummmmmmmmm

    VastaKustuta
  6. Anonüümne28/2/18 08:02

    Mina alati seda Uhti-uhtit lastele lauldes kukkusin arutlema lastega, et kas see, kuidas põis käitus, oli ilus või mitte. Kuigi iseenesest sai põis ju ka oma palga, kui läks suurest naerust lõhki. Üldse paljude lugude ja laulude puhul tekkis mul taltsutamatu vajadus pidevalt lastele seletada, mida mina sellest jutust arvan. Multikate puhul ma ka sageli oigan demonstratiivselt. Nüüd, mil osad lapsed vaatavad etv pealt seda tibi-kultuuri noortesarja "Rambipalavik", tänitan ka kogu aeg kõrvale, et ma loodan, et te ei arva, et päris elus selline üksteiselt vaiba alt ära tõmbamine ning pidev mõnitamiskultuur normaalne on.

    VastaKustuta
  7. Minu laste unelauluks oli "Mina ei taha veel magama jääda..." Proovisin mõmmit ka, aga eriti ei läinud peale.
    Magamaminemise lugu ju väga eluline, iga õhtu peab sellega just nõnda silmitsi seisma 🙂 Tüdrukud olid nii harjunud, et pidin lausa telefoni teel laulma töö juurest, kui nad isaga Eestis olid 😀 Ja tuli ette, et teismelisenagi paluti mu suureks üllatuseks seda.

    VastaKustuta
  8. Meie kiisul kriimud silmad,
    Istus metsas kännu otsas.
    Piip oli suus ja kepp oli käes,
    Kutsus lapsi lugema.
    Kes ei osand lugeda,
    See sai sukast sugeda.
    Kes see luges, aru sai,
    Sellele ta tegi pai.
    Suht perversne....

    VastaKustuta
  9. Anonüümne18/4/18 15:57

    Ma laulsin kunagi oma pojale unelauluks või niisama kussutamiselauluks "Õllepruulijat"... ��

    VastaKustuta